On laupäeva õhtu. Istun teist päeva koos oma korterinaabri, priske porikärbsega ja mölutan niisama. Ärge mõistke mind valesti. Ma väga naudin oma uue mahedalt põriseva sõbra seltskonda, aga pikapeale muutub see siiski pisut üksluiseks. Kasvas tahtmine midagi põnevat ette võtta, et mitte kogu nädalavaehtust toas veeta. Miskipärast meenus ammune (juba seitse aastat tagasi tekkinud) mõte. Sõita jalgrattaga läbi kõik Eesti töötavad raudteejaamad. Otsustasin, et nüüd või mitte kunagi.Mulle meeldib öises linnas rattaga saõita. Tavaliselt teen seda sihitult. Sel korral omada kindlat teekonda tundus hea mõte. Ilm ei olnud samuti veel kuigi talvine. Eksprompt ettevõtmise elluviimiseks tundus reaalseim esimese liinina läbida lühim. Ainult Tallinas kulgev Tallinn - Pääsküla. Otsisin ratta ja fotovarustuse välja. Vaatasin arvutist, kunas järgmine rong sellel liinil Baltast väljub. Rongini oli veel aega. Tuli aega parajaks teha. Tegin seda kärbsega televiisorit vaadates. Kas te olete märga...